Azärbaycanda tähsilin väziyyätini araşdıran müstäqil Web sähifä

23.10.01 22:53:29

2506

Giriş  İslahat  Azärbaycan   Dünya  Texnologiya  Mäqalälär  Müraciätlär  Bizä yazın  Referatlar  

İbtidai kompüter tähsili
problemlär vä perspektivlär

Etibar Axundov
98№-lı mäktäbin informatika müällimi
Sentyabr, 1999


1. Kompüter texnologiyalarının dünäni, bugünü vä sabahı

Bäşäriyyätin yarandığı ilk dövrdän başlayaraq mä'lumatların saxlanılması, e'malı vä ötürülmäsi ilä bağlı problemlär mövcud olub. Hätta ibtidai insan äldä etdiyi täcrübäni, özündän sonrakılara ötürmüşdür. Här yeni näsil öz äcdadlarından äldä etdiyi mä'lumatları, öz häyati täcrübäsi ilä daha da zänginläşdirib, yadda saxlanılması üçün daş, sümük, däri vä digär mümkün olan vasitälär üzärinä häkk etmiş vä ya şifahi şäkildä yeni näslä vermişdir. Äslindä bu “ibtidai informatika” olub, müasir “informatika” anlamından prinsipcä färqlänmir.

Mä'lumat daşıyıcılarının yeni növü - kağız ixtira ediländän sonra “ibtidai informatika” öz yerini “kağız informatikaya” verdi. İlk kitabxanalar böyük mä'lumat mänbäläri idi. Bu mä'lumatlar cämiyyätin inkişafına güclü täkan verdi. Qädim dövlätlärdä din xadimläri bu mä'lumatları toplayırdılar. Bä'zi dövlät rähbärläri bu mä'lumatların vacibliyini näzärä alaraq bu işlär üçün xäzinädän küllü miqdarda pullar ayırırdılar. “Kağız informatika” cämiyyätin bütün üzvlärinä aid deyildi. Bu mä'lumatlardan yalnız seçilmiş vä imkanlı adamlar istifadä edirdi. Bu mä'lumatların saxlanılmasında än böyük problemlärdän biridä müharibälär idi. Müharibälär näticäsindä min illik tarixä malik kitabxanalar yandırılırdı. Bunun näticäsindä bäşäriyyät üçün “kağız texnologiya”ları dövrünä aid daha çox ağ läkälär var.

15-ci äsrin ortalarında ilk çap maşınının ixtirası, çap texnologiyasının sonrakı inkişafı öz kütläviliyi ilä seçilirdi. Ävvällär yalnız bir neçä nüsxäsi olan (äl xätti ilä yazılmış) kitablar vä digär mä'lumatlar saxlayan vasitälärin minlärlä nüsxäläri geniş oxucu kütläsinä çatdırılırdı. “Çap-kağız informatikası”nın ämälä gälmäsi ilä yeni mä'lumatların sayı xeyli artdı. Artıq mä'lumatları e'mal edänlärin sayı (insanların) artığı üçün mä'lumatların sayı vä keyfiyyäti händäsi silsilä şäkilindä artmağa başladı. Mä'lumatların e'malı üçün yardımçı müxtälif vasitälär ixtira olunurdu (mäs. arifmometr, barometr vä d.). Lakin mä'lumatların çoxluğu, onların e'malının primitivliyi, ötürmänin sür'tinin çox az olması, bäşärä mäxsus bütün mä'lumatlardan härtäräfli istifadä etmäyä imkan vermirdi. Bä'zän här hansı bir mövzu ilä bağlı mä'lumatların toplanması vä e'mal olunması üçün bir insan ömrü kifayät etmirdi. Eyni bir käşf vä ya ixtira bir-birindän xäbärsiz müxtälif alimlär täräfindän edilirdi. Bu mä'lumatların ötürülmäsi vä e'malı ilä bağlı problem idi. Teleqraf vä radionun käşfi näticäsindä bu problem müäyyän qädär häll olundu.

Bu väziyyät 20-ci äsrin 40-cı illärinä qädär davam etdi. Zäncirvari nüvä reaksiyalarının tädqiqi ilä bağlı olan ilk kompüter yalnız qurğuşun lövhäni “bombardıman edän” elektronların sayını hesablamaq üçün näzärdä tutulmuşdu (yä'qin, kompüterä “hesablama maşını” adı verilmäsi bu hadisä ilä bağlı idi). Daha sür'ätli vä daha böyük mä'lumatlarla işläyän ilk kompüterlär öz “arifmometr” väzifäsini 60-cı illärin ävvälinä qädär saxladı. Yalnız yeni mikrosxemlärin yaradılması, güclü prosessorların meydana çıxması, digär älavä qurğuların ixtirası näticäsindä hesablama maşınlarının väzifäläri artdı vä onlar härbi sänaye kompleksindän başqa iqtisadiyyatın müxtälif sahälärindä, elmi-tädqiqat institutlarında, cämiyyätin böyük mä'lumat e'malı täläb etdiyi problematik sahälärdä müväffäqiyyätlä täbiq olunmağa başladı. İnformatika özünün “kompüter informatikası” dövrünä daxil oldu.

Bu keçän 40 ilin ärzindä “kompüter informatikasında” väziyyät necä däyişmişdir? Kompüterlärin qiymätlärinin çox baha olması, qabaritlärinin iriliyi näticäsindä kompüterlärdän yalnız imkanlı qurumlar istifadä edä bilirdi. Bu kompüterlärdä işläyän mütäxässislärin sayı mähdud idi vä elitar xarakter daşıyırdı. Bir kompüterin istismarına yüzlärlä mütäxäsisslär cälb olunurdu. 70-ci illärin ortalarından başlayaraq ilk färdi kompüterlär meydana çıxdı, qabaritlärinin kiçikliyi, qiymätinin çox aşağı olması hesabına kompüterlär cämiyyätin bütün sahälärinä sirayät etdi vä mäişätimizä daxil olmağa başladı.

Vaxtilä dünyanın müxtälif yerlärindä mövcud olan mä'lumatları qlobal şäbäkälär vasitäsilä birläşdirmäk imkanları ämälä gäldi. Internet, American on Line, CompuServer vä digär qlobal şäbäkälärin ämälä gälmäsi vä onlar vasitäsilä mövcud bütün mä'lumatlara operativ müraciät mümkün oldu. Mä'lumatlar toplusuna operativ müraciät etmäk, onları sür'ätlä e'mal etmäk vä istänilän yerä ötürmäk imkanlarının genişlänmäsi informatikada istifadä olunan kompüter texnologiyalarının vasitäsilä mümkün oldu. Kompüterin multmimedia imkanları ämälä gäländän sonra onlar vasitäsilä daha “häyati” mäsäläläri häll etmäk imkanı ämälä gäldi. Bu isä “real dünya” ilä “virtual dünya” arasındakı färqläri aradan götürmäyä başladı.

Bugünkü säviyyäsinä görä kompüter texnolonologiyalarının gäläcäyi haqqında aşağıdakıları demäk olar:

  • Yaxın 10 il ärzindä kompüterlär kommunikasiya mäsälälärindä geniş istifadä olunacaq vä mä'lumat yalnız kompüter şäbäkäläri vasitäsilä ötürüläcäk, yä'ni kompüter şäbäkäläri televiziya, radio, video, audio, rabitä kimi sahälärin äsas kommunikasiya vasitäsinä çevriläcäklär.
  • Yaxın gäläcäkdä mä'lumatların e'malı ilä bağlı olan ekspert sistemlärinin sayı vä keyfiyyäti artacaq. Tibb, tähsil, idaräetmä, istehsalat vä digär sahälärdä daha “intelektual” proqram täminatları ämälä gäläcäk.
  • Yeni tähsil – virtual tähsil sistemi, äsas tähsil sisteminä çevriläcäkdir. Bütün fänlär üzrä özüöyrädän ekspert sistemlär vä bu fänlär üzrä därsliklärin elektron variantları yaradılacaqdır. “Elektron müällimlär” qabaqcıl müällimlärin elmi-pedaqoji biliklärinä “yiyälänäcäk”lär.
  • “Kağız informatikanın” mä'lumatlarının – kitabların, dövrü näşrin, incäsänät eksponatlarının vä räsm äsärlärinin kataloqlarının, qanunvericilik vä d. böyük mä'lumat mänbälärinin elektron variantları yaradılacaq. Bu mä'lumatların e'malı vä ötürülmäsi üçün kompüter şäbäkälärinin imkanlarından istifadä olunacaq.
  • Tärcümäçi sistemlär dil mäsäläsindä bütün problemläri häll edäcäklär. Här bir insan yeni linqvistik kompüterlär vasitäsilä istänilän dildä şifahi vä yazılı mä'lumatları başa düşäcäkdir.
  • İstehsal tam kompüterläşdiriläcäk, bütünlüklä robot-texnikası äsasında fäaliyyät göstärän istehsalat yaradılacaq.

Yuxarıda sadalananlar artıq fantastika deyil, reallıqdır. Artıq gäläcäk kompüter texnologiyalarının nümunäläri var vä çox böyük inkişafdadırlar. Kompüter texnologiyalarının istehsal vä istehlakından uzaq olmaq, inkişafdan geri qalmaqdır. Millätimizin elmi, iqtisadi, mädäni inkişafı bir başa bu texnologiyalardan necä istifadä etmäsindän asılıdır.

İnkişaf etmiş ölkälärin milli gälirinin äsas hissäsi mähz “Kompüter informatikası” vasitäsilä äldä olunur. Artıq “Än qiymätli kapital informasiyadır. İnformasiyanın sahibi dünyanın ağasıdır!!!” fikri zärb-mäsälä çevrilmişdir. Çox täässüf olsun ki, ölkämizin milli gälirinin böyük hissäsini täbii särvätlärin istismarı vä eksportu tutur. Lakin täbii särvätlär dä tükänib, yoxa çıxır...

Kompüter texnologiyalarından optimal istifadä etmäk, yeni texnologiyalar yaratmaq üçün kompüter tähsilini müasir täläblärä uyğun qurmaq, yüksäk säviyyäli, peşäkar mütäxäsisslär yetişdirmäk lazımdır. Bunun üçün bizä ayrılmış vaxt limiti tükänmäk üzrädir.

2. Kompüter tähsisilinä yeni baxış

Kompüter texnologiyalaları sahäsindä ümumi gerilik, keçmiş SSRİ mäkanında kompüter tähsili sahäsindä dä özünü göstärirdi. 50-ci illärin texnologiyasına äsaslanan “İnformatikanın vä hesablama texnikasının äsasları” hälä indiyä qädär tädris olunmaqdadır.

Bildiyimiz kimi här bir tädris proqramı vä bu proqram äsasında yazılmış därsliklär müäyyän mäqsädlärä xidmät edir. Çox täässüflär olsun ki, “İnformatikanın vä hesablama texnikasının äsasları” fänni üzrä proqram vä därsliyin son mäqsädinin nä olması qeyri-mä'lumdur.

Därsliyin 80 sähifäsi (30%) say sistemlärinä häsr olunub. Bu isä maşın kodları ilä işläyän kompüterlär(50-ci illärin kompüterläri) üçün näzärdä tutulub. Peşäkar proqramçılar müasir kompüterlärdä say sistemlärilä bağlı heç bir problemä rast gälmäyirlär. Say sistemläri ilä bağlı mövzular yalnız verilänlärin kompüter yaddaşında yazılış formasını müäyyän etmäk üçündür. Bu isä sistem proqramçılara lazımdır. Say sistemläri haqqında mövzular üçün faktiki olaraq bir neçä sähifä ayırmaq kifayätdir.

Mövcud därslikdä kompüterin äsas qurğuları (prossesor, klaviatur, monitor) haqqında mä'lumatlar olsa da, kompüterin zäruri qurğuları haqqında mä'lumatlar kifayät qädär deyil vä ya heç yoxdur. Bundan başqa mövzuları tamamlayan şäkillär yoxdur.

4-cü fäsl “Proqramlaşdırmanın äsasları” elä geniş bir mövzudur ki, 10 sähifä häcmindä olan mä'lumatla bu mövzunu ähatä etmäk qeyri-mümkündür. Bu mövzu “Ali Kompüter Tähsilinin” mövzusu olub, orta mäktäb şagirdlärinä tädris olunması tamamilä lüzumsuzdur.

5-6-cı fäsillär Basic alqoritmik dilinä häsr olunub. Digär fäsillärä nisbätän daha yaxşı tärtib olunsada, qänaätbäxş deyil. Basic alqoritmik dilinin bir çox operator vä funksiyaları haqqında mä'lumatlar bütün operator vä funksiyaları ähatä etmir. Alqoritmik dillär proqram sistemlärin yaradılmasında bir vasitä kimi istifadä edilir vä burada birinci yerdä alqoritmlärin yaradılması texnologiyalarının öyrädilmäsi gälir. Mähz alqoritmlär yaradılandan sonra här hansı bir alqoritmik dilin kömäkliyi ilä proqram tutulur. Yä'ni här hansı bir dilin operatorlarının öyrädilmäsi heç vaxt mäqsäd olmamışdır. Bütün müasir alqoritmik dillärin hamısında geniş kömäk sistemlärindä(HELP) bütün operator vä funksiyalar haqqında geniş mä'lumatlar, bunlarla bağlı misallar(Example) mövcuddur. Müasir därsliklärin heç birindä operator vä funksiyalar haqqında tam mä'lumatlar verilmir. Bu informasiyaları geniş mä'lumat kitablarından(Programmer’s Guide) äldä etmäk olar.

Basic alqoritmik dilinin tädrisi onun nüväsini täşkil edän standart Basic-in 20 operator vä funksiyasını(DATA, DEF, DIM, END, FOR, GOSUB, GOTO, IF, INPUT, LET, NEXT, ON, OPTION BASE, PRINT, RANDOMIZE, READ, REM, RESTORE, RETURN, STOP) ähatä etmälidir. Çünki digär operator vä funksiyalar müxtälif şirkätlärä malik Basic alqoritmik dillärindä (mäsälän: QuicBasic, TurboBasic, BASICA, HP BASIC vä s.) färqlänirlär. Bu färqlärin şagirdälärä izahı çox çätin bir mäsäldir.

Verilänlär bazasını idarä edän DBASE alqoritmik dili haqqında mä'lumatlar (8-ci fäsil) formal xarakter daşıyır. Fikrimizcä yalnız tämayül siniflärindä vä tämayül mäktäblärindä proqramlaşdırma geniş tädris oluna bilär. Bunun üçün tädris xüsusi ädäbiyyat äsasında aparılmalıdır.

Orta mäktäbdä proqramlaşdırmanın äsaslarının mövzusu äsasän ümumi xarakter daşımalı, 11-ci sinifin 2-3-4-cü rüblärindä keçilmälidir. Bu zaman praktik därslärin äsasını Basic alqoritmik dilinin nüväsi (standart Basic) täşkil etmälidir. Sadä mäsälälär (müxtälif fänlärdän: riyaziyyat, fizika vä d.) häll olunmalıdır. Daha çox proqramların yaradılmasına deyil, keyfiyyätli proqramların yaradılmasına fikir vermäk lazımdır.

Peşäkar proqramçılar här hansı bir dili öyränib, müäyyän bir mäsälänin hällinä tätbiq etmäk üçün minlärlä saat vaxt särf etdikläri halda, 20-30 saat ärzindä häm alqoritmi, häm dä proqramlaşdırmanı kitabda täklif olunan säviyyädä öyränmäk qeyri-mümkündür. Kitaba daxil edilän proqram fraqmentläri natamam olub, peşäkarlıq nöqteyi näzärdän qäbul oluna bilmäz.

Peşäkar proqramçı olmaq üçün illärlä vaxt lazımdır. Buna görä kitaba proqramlaşdırma haqqında bu säviyyädä vä müäyyän zäruri şärtläri näzärä almadan belä mä'lumatların daxil edilmäsi düzgün deyil. Ümumiyyätlä “İnformatikanın vä hesablama texnikasının äsası” fänni üçün ayrılmış vaxt ärzindä sıravi şagirdlärä proqramçı ixtisası vermäkdän danışmaq olmaz.

Kompüter tähsili ilä bağlı dünyada gedän proseslärä äsasän unversal kompüter tähsili haqqında danışmaq düzgün deyil. Ölkämizdä kompüter tähsilini yenidän qurmaq üçün qabaqcıl täcrübädän istifadä etmäk zäruridir. Faktik olaraq, inkişaf etmiş ölkälärdä kompüter tähsili 2 istiqamätdä aparılır:

İxtisaslaşdırılmış kompüter tähsili. Bu tähsil äsasän ixtisası kompüter texnologiyaları olmayan mütäxäsislär üçün näzärdä tutulmuş tähsildir. Bu tähsili alan här bir şäxs öz seçdiyi ixtisas üzrä mövcud proqram tä'minatını vä kompüter avadanlıqlarını idarä etmäk qabiliyyätinä malik olmalıdır.

  • Mühasiblär - “1S”, “Turbo Buxalter” vä digär proqram sistemlärini,
  • Poliqrafiyaçılar - Page Maker, Corel Ventura, QuarkXpress vä digär tärtibat proqramlarını,
  • Rässamlar - Corel Draw, Adobe Photoshop, Corel Photo Phaint vä d. analoji sistemläri,
  • Tärcümäçilär - Stylus, Prompt, Socrat, Lingvo, Context vä d. tärcümäçi sistem vä elektron lüğätläri,
  • Mühändislär - AutoCad sistemini,

vä digär mütäxäsislär öz sahälärindäki proqram tä'minatını öyränmäli, onların funksional imkanlarından öz işlärindä maksimum istifadä etmäyi bacarmalıdır.

Ali kompüter tähsili. Bu tähsil proqramçılar vä kompüterin elektronikası ilä mäşğul olanlar üçün näzärdä tutulub. Proqram sistemlärin yaradılması, kompüterin qurğularının tä'miri, yeni kompüter qurğularının yaradılması vä s. yalnız bu tähsilin äldä olunması ilä mümkündür. Ali kompüter tähsilindä äsas üç qrup peşäkar mütäxäsislärin hazırlanması näzärdä tutulub:

  • Tätbiqi proqramlaşdırma üzrä proqramçılar. Bu ixtisaslı proqramçılar müxtälif tätbiqi proqramlar sistemläri yaratmaq imkanına malik olmalıdırlar. Bunun üçün yüksäk alqoritmik dillärin bir neçäsinä peşäkar säviyädä yiyälänmälidirlär. Hal-hazırda yüzlärlä alqoritmik dillär mövcuddur. Tähsil üçün äsas olaraq Quic Basic, Visual Basic alqoritmik dillärini äsas götürmäk daha mäqsädäuyğundur. Belä ki, proqram tä'minatı sahäsindä MicroSoft şirkäti aparıcı bir şirkät olduğu üçün, bu şirkätin proqram tä'minatı – ämäliyyat sistemläri, alqoritmik dilläri räqabätä davamlı proqram tä'minatının yaradılmasına imkan verir.
  • Sistem proqramlaşdırma üzrä proqramçılar. Bu ixtisasa yiyälänmiş proqramçılar kompüterin arxitekturasını därindän bilmäli, kompüter qurğuları ilä bağlı problemläri häll etmäk qabiliyyätinä malik olmalıdırlar. Sistem proqramların yaradılması üçün aşağı säviyyäli alqoritmik dillärdän, deassembler proqramlarından, mini koldlardan istifadä etmäk bacarığına malik olmalıdırlar. Burada da MicroSoft şirkätinin proqram tä'minatından istifadä olunmalıdır.
  • Kompüter elektronikası üzrä mühändislär. Bu ixtisas müasir kompüterlärin daxili vä xarici qurğularını därindän bilmälidirlär. Kompüterin müxtälif sahälärä tätbiqi ilä bağlı yeni ötürücü, toplayıcı qurğuları yaratmaq, mövcud qurğuları tä'mir etmäk qabiliyyätinä malik olmalıdırlar.

Biz bu tähsillä bağlı daha geniş danışa bilärdik. Yalnız onu deyä bilärik ki, yuxarıda sadalanan här iki tähsil İbtidai Kompüter Tähsili(İKT) olmadan mümkün deyil. Faktiki olaraq här bir orta tähsilli şäxsin ibtidai kompüter tähsili (İKT) alması zäruri bir mäslädir.

İKT-in äsas mäqsädi orta mäktäb şagirdlärinä kompüter operatoru ixtisası vermäkdir. Kompüter operatoru ixtisası aşağıdakı bilikläri ähatä edir:

  • İlk praktik därsdä şagirdlärä kompüterin äsas qurğuları göstärilmäli, bu qurğuları elektrik şäbäkäsinä qoşmaq/ayırmaq qaydaları, “yumuşaq disklärin” (floppy disk) xarici yaddaş qurğusuna (FDD) yerläşdirilmäsi/känar edilmäsi qaydaları, kompüterin qurğularının mühafizäsi vä digär kompüterdän istifadä etmäk “mädäniyyätinin” elementläri öyrädilmälidir.
  • Kompüterin daxili vä xarici qurğuları haqqında zäruri mä'lumatlar.
  • Ämäläliyyat sistemläri haqqında zäruri mä'lumatlar. Ämäliyyat sistemlärinin äsas anlamları (fayl, kataloq, yol) haqqında geniş mä'lumatlar (ämäliyyat sistemlärinin 12 äsas ämri: DIR, MD, CD, RD, TYPE, COPY, REN, DEL, TIME, DATE, PAUSE, CLS).
  • Servis sitemlärlä bağlı tam mä'lumatlar (Norton Commander).
  • Redaktorlarda (Symantec şirkätinin Norton Editor vä ya MicroSoft şirkätinin EDIT redaktorları) särbäst işlämäk bacırığı.
  • “Kor yığımı”nı öyrädän sistemdä (BABYTYPE) praktik olaraq klaviaturda sür'ätli vä keyfiyyätli yığıma nail olmaq ( Kafi parametrlär:
    yığım sür'äti 1 däqiqädä 60 simvoldan az olmamalı, sähvlär 5%-dän çox olmamalıdır.).
  • Kompüterläri täxrib edän “viruslara” qarşı olan antivirus proqramlarından istifadä etmäk bacarığı.
  • Kompüterdäki mä'lumatları arxivläşdirmäk, mä'lumatları arxiv vasitäsilä bärpa etmäk imkanı.
  • Riyazi mäntiqi olan şagirdlär Basic alqoritmik dilinin redaktorunda işlämäyi, sadä alqoritmlär tärtib etmäyi vä standart Basic-in operatorları vasitäsilä proqramlar yaratmaq qabiliyyätinä malik olmalıdır.

32-däräcäli kompüter sinflärindä yuxarıda sadalananlarla yanaşı digär ämliyyat sistemlärinin (Windows 3.1/3.11, Windows 95/98, Windows NT vä s.) uyğun anlamları arasındakı oxşar vä färqli cähätlär tädris olunmalıdır. Fikrimizcä MsDos ämäliyyat sistemi haqqında zäruri biliklärä yiyälänmiş şagirdlär digär ämäliyyat sistemlärinin ämr vä servis sistemlärini çox asanlıqla öyränä bilärlär.

Ägär İKT üzrä saatların sayı artırılarsa, yä'ni kompüter äsaslı tämayül sinif täşkil olunarsa, burada İxtisaslaşdırılmış vä ya Ali kompüter tähsilinin äsaslarını tädris etmäk olar. Bu zaman sinifin ümumi säviyyäsi näzärä alınmalıdır. Mäsälän, tämayül siniflärindä ali kompüter tähsili üzrä, Quic Basic-in digär operator vä funksiyaları öyrädilmäli vä äldä olunan bilikläri här hansı bir kompleks problem mäsälälärin hällinä yönältmäk lazımdır (mä'lumatlar bankının yaradılması, müxtälif fänlär üzrä özüöyrädän sistemlärin yaradılması vä s.).

Alqoritmik dil här hansı bir proqram sisteminin yaradılması üçün lazımdır. Öz-özlüyndä alqoritmik dilin öyränilmäsi heç bir näticä verä bilmäz. Elä kompleks mäslälär seçmäk lazımdır ki, sinif bütövlükdä bu sistemin yaradılması işindä iştirak etsin. Mä'lumdur ki, böyük kompleks sistemlärin proqram tä'minatını yaratmaq üçün 5 märhäläli işlär görülmälidir:

  • Mäsälänin araşdırılması vä texniki layihänin hazırlanması märhäläsi;
  • Texniki layihä äsasında proqram tä'minatının yaradılması märhäläsi;
  • Yoxlama verilänlärinin (giriş vä çıxış parametrlärinin) hazırlanması märhäläsi;
  • Ekspremental istismar märhäläsi;
  • İstismar märhäläsi;

Bu 5 märhäläli sistemlärin hazırlanmasına tämayül sinifin bütün şagirdälärini cälb etmäk olar. Tämayül sinifinin mäqsädi proqramçı ixtisasına yiyälänmiş şagirdlär yetişdirmäkdir.

3. İbtidai kompüter tähsili (İKT) üzrä tädris proqramlarının vä därsliklärin üzärinä qoyulmuş täläblär

İbtidai kompüter tähsilinin äsas mäqsädi şagirdlärä operator ixtisasını öyrätmäk olduğundan, İKT üzrä tädris proqramları aşağıdakı täläblärä cavab vermälidir:

  • 16/32 däräcäli kompüter siniflärinin hamısında tädris oluna biläcäk äsasän unversal tädris proqramı xarakteri daşımalıdır;
  • MsDos ämäliyyat sisteminin anlamları vä äsas ämrläri müäyyän olunmalı vä onlar üçün kifayät qädär (11 saat näzäriyyä vä 11 saat praktika) vaxt ayrılmalıdır;
  • Müasir sistemlärdän prinsipial färqi olmaya servis sistemläri (Mäsälän, Symantec şirkätinin Norton Commander vä ya MicroSoft şikätinin DosShell sistemläri) därindän öyränmäk üçün kifayät qädär vaxt ayrılmalıdır (9 saat näzäriyyä vä 9 saat praktika).
  • Yığım üçün näzärdä tutulmuş unversal redaktorlardan biri (mäsälän, Symantec şirkätinin Norton Editor vä ya MicroSoft şirkätinin Edit sistemläri) seçilmälidir (10 saat näzäriyyä vä 10 saat praktika).
  • Alqoritmik dil olaraq hal-hazırda än prespektivli dil hesab olunan Basic (standart Basic) äsas olaraq götürülmälidir. Çünki proqram tä'minatı bazarının 90%-nä näzarät edän MicroSoft şirkäti öz baza dili olaraq Visual Basic alqoritmik dilini seçmişdir. Hal hazırda yüzlärlä alqoritmik dillär mövcuddur ki, bunlardan birini seçärkän subyektiv amilläri känara qoymaq lazımdır.
  • Bütün praktik därslärdä klaviaturda sür'ätli vä keyfiyyätli yığımı öyrädän trenajor proqram sistemindä şagirdlärä 10 däqiqä yığım imkanı verilmäsi näzärä alınmalır. Belä ki, operator ixtisası almalı olan şagirdlär 2 il ärzindä aktiv şäkildä bu trenajorda (mäsälän, BabyType) işlämäk imkanına malik olmalıdırlar.
  • Kompüter texnologiyaları içärsindä än prespektivli sahälär yaxın gäläcäkdä, müäyyän şärait ämälä gäländän sonra proqrama älavä olunmalıdır. Bu sahälärin içärsindä Internet qlobal şäbäkäsi, multimediyanın näzäri vä praktik äsasları yaxın gäläcäkdä proqrama älavä olunmalıdır.

İKT üzrä yazılmış därsliklär aşağıdakı täläblärä cavab vermälidirlär:

  • Yuxarıda sadaladığımız tädris proqramının äsasında tärtib olunmalıdırlar;
  • Därslikdä gedän här bir mövzu qrafik täsvirlärlä tä'min olunmalıdır. Bütün müasir därsliklärdä mövzuların qrafika vä şäkillärlä tä'minatı var. Bizim hazırlayacağımız därsliklär bu müasir täläblärä cavab vermälidir. Mäsälän, servis sistemin rejimläri haqqında olan mövzuda, bu rejimlärin menyudakı väziyyäti, dialoq altrejimlärinin şäkilläri verilmälidir. Bu, kompüter olmadan mövzunu mänimsämäk üçün şagirdälärä kömäk edäcäk.
  • Basic alqoritmik dili ilä bağlı mövzularda standart operator vä funksiyalar vasitäsilä yazılmış proqram fraqmentläri verilmälidir. Bu zaman proqram fraqmentinä yeni operatorlar daxil etmäklä, onu täkminläşdirmäk(köhnä versiyaları saxlamaq şärti daxilindä) lazımdır. Budaqlanma operatorları vasitäsilä (IF, SELECT) proqram işläyärkän istifadäçinin daxil etdiyi parametrlärin qiymätlärinä näzarät etmäli, kursorun kordinatını müäyyän edän (LOCATE), rängläri müäyyän edän(COLOR), kompüterin säs dinamikini idarä edän(SOUND) operatorları vasitäsilä kamil interfeysä malik proqramları vermäk. Proqrama sonradan älavä olunan opertorların zäruriliyini izah etmäk lazımdır.
  • Proqramdan känar, yeni texnologiyalarla(proqram vä elektronika sahäsindä) bağlı mä'lumatların kitabın älavä bölämäsindä verilmäsi mäqsädä uyğundur. Bu mä'lumatlar Internet, multimediya kimi aktual sahäläri ähatä etmälidir. Än son mä'lumatları dövrü mätbuatdan(kompüter texnologiyaları ilä bağlı jurnal vä qäzetlärdän) äldä etmäk lazımdır.
  • Därsliyin älavälär bölmäsinä därslik vä ona älavä olunmuş diskdä mövcud kompüter texnologiyaları ilä bağlı geniş izahlı lüğät (İngilis/Azärbaycan/Rus dillärindä) älavä olunmalıdır.
  • Därsliyä kitabda istifadä olunan servis sistemlär, Basic alqoritmik dilindäki proqram fraqmentlärinin faylları, därsliyin elektron variantı yazılmış disk älavä olunmalıdır.
  • Därsliyin älavälär bölmäsinä ASCII cädväli, MsDos ämäliyyat sisteminin ämr vä utilitlärinin siyahisi, Quic Basic alqoritmik dilinin operator vä funksiyalarının siyahisi, kitaba älavä olunmuş diskin kataloqlarının strukturu vä onlara daxil olan fayllar verilmälidir.
  • Därsliyin ädäbiyyat bölämäsinä servis sistemlärlä vä BASIC alqoritmik dilinä aid ädäbiyyatların adları daxil edilmälidir. Här bir ädäbiyyat haqqında anotassiyaların yazılması mäqsädäuyğundur.
  • Kompüter texnologiyalarının inkişafı ilä älaqädar därslik daim täkminläşdirilmälidir.

5. Yeni kompüter tähsilininin problemläri vä onların hälli yolları

Kompüter tähsili ilä bağlı çoxlu problemlär mövcuddur. Bu problemlär demäk olar ki, bütün sahäläri ähatä edir. Bundan qabaq 2 äsas problemlä (proqram vä därslik) vä onlar üzärinä qoyulan täläblärlä tanış olduq. Kompüter tähsili ilä bağlı äsas problemlär aşağıdakılardır:

5.1. Kompüter sinifläri. Hal hazırda bu kompüter tähsili sahäsindä än böyük bir problem mäktäblärimizin kompüterlärlä tä'minatıdır. Hätta Bakı şähärinin bir çox mäktäblärindä, rayon mäktäblärinin demäk olar ki, hamısında kompüter sinifläri yoxdur. Mövcud kompüter sinifläri 8-däräcäli KORVET vä YAMAXA sinifläri olub müasir täläblärä cavab vermir. Bu maşınlarda müasir sistemläri öyränmäk qeyri-mümkündür. 16/32 däräcäli kompüter sinifläri barmaqla sadalamaq olar. Kompüter sinifläri olan mäktäblärin isä än böyük problemi tä'mir problemidir. Mähz bu säbäbdän sinif kompüterlärinin böyük äksäriyyäti işlämir.

Bu problemin hälli ilä bağlı onu deyä bilärik ki, bir neçä il bundan qabaq müasir kompüterlärin qiymäti 600-1000$ säviyyäsindä olduğu halda, bu qiymätlär indi çox aşağı düşüb vä qiymätlärin daha da aşağı düşmä tendensiyası davam etmäkdädir. Biz müasir kompüter sinifinin smeta cädvälini täqdim edirik:

№№

Kommüterin tipi

Qiymäti, $

Miqdarı, $

Cämi, $

1

Baş maşın (PC Server)

600

1

600

2

İşçi yer (PC Workstation)

200

10

2000

3

Şäbäkä avadanlığı (NE2000)

15

11

165

Cämi

2765

Cädväldän göründüyü kimi kompüter sinifinin alınması üçün bir qädär dä böyük xärclär täläb olunmur. Bu işi maliyäläşdirmäk üçün aşağıdakı mänbälärä müraciät etmäk olar:

  • Tähsil nazirliyinä,
  • Valideyn şurasına,
  • Tähsil üçün faizsiz kredit verän banklara,
  • Beynälxalq Tähsil fondlarına,
  • BMT-nin Yunesko täşkilatına.

Onu da qeyd etmäk lazımdır ki, bu siniflärin normal işlämäsi üçün sonralar da maliyäyä ehtiyac (mäsälän tä'mir, yeni avadanlıqların alınması vä s.) olacaq. Bu säbäbdän bu siniflärä özünü maliyyäläşdirmäk imkanı verilmälidir.

Bu cür kompüter siniflärini bütün mäktäblärdä yaratmaq üçün, kompüterin hissälärini xarici istehsalçılardan alıb, burda yığmaq lazımdır. Bu zaman kompüterin sinifinin qiymäti daha da aşağı düşäcäk.

5.2. Kadr problemi. Bu problem täbii olaraq ämälä gälmişdir. “İnformatikanın vä hesablama texnikasının” äsaslarının tädrisini ilk däfä riyaziyyat vä fizika müällimläri öz üzärlärinä götürmüşlär. Proqramçılar vä digär kompüter mütäxässisläri tähsil prosesinä cälb olunmadığı üçün, därslär äksär hallarda formal xarakter daşımışdır.

Bu problemi häll etmäk üçün aşağıdakı zäruri işläri görmäk lazımdır:

  • Pedaqoji ali mäktäblärdä İbtidai Kompüter Tähsilini (İKT) tädris edän müällimlär hazırlamaq,
  • Hal-hazırda “İnformatikanın vä hesablama texnikasının äsasları” fännini tädris edän müällimläri növbä ilä hazırlıq kurslarına cälb etmäk,
  • Attestasiya yoxlamalarını tätbiq etmäk.

5.3. Status problemi. Hal-hazırda orta mäktäblärdä kompüter tähsilinä 2-ci däräcli tähsil kimi baxılır. İbtidai kompüter tähsilinin zäruriliyini näzärä alaraq orta mäktäb buraxılış imtahanlarına “İbtidai Kompüter Tähsili” fännini daxil etmäk lazımdır.

5.4. Därsliklärin keyfiyyätli çapı. Bu problem digär därsliklärin çapında o qädär dä hiss olunmur. Lakin kompüter tähsili ilä bağlı därsliklärdä monitora çıxan mä'lumatlar: menyular, dialoq rejimläri, xäbär päncäräläri vä digär bu kimi çoxlu obyektlärin kağız üzärindä yaxşı görünmäsi äsas şärtlärdän biridir. Bu säbäbdän kitabların çapı zamanı kağız üzärinä düşän nöqtälär 600 dpi-dä aşağı olmamalıdır.

5.5. Dövrü mätbuat. Müasir kompüter texnologiyalarının sür'ätli inkişafı näticäsindä meydana çıxan küllü miqdarda mä'lumatları e'mal edib, müällim vä täläbälärä çatdırmaq böyük bir problemdir. Bu problemi häll etmäk üçün dövrü näşrlärä – jurnal vä ya qäzetlärä böyük ehtiyac var. İlkin vaxtda “Azärbaycan müällimi” qäzetindä “Kompüter tähsili” altında rubrika açmaq lazımdır. Bu rubrika altında kompüter texnologiyalarıla bağlı mäqalälär, tädris sahäsindä qabaqcıl täcrübä vä digär maraqlı mä'lumatlar çap etmäk olar. Bu işä qabaqcıl müällimlär vä kompüter üzrä mütäxässislär cälb oluna bilär. Oxucuların sayı kifayät qädär artandan sonra ayrıca qäzet vä ya jurnal täşkil etmäk olar.