Bu cür bölgünü täbii qäbul etmäk olar, çünki mähz yüksäk texnologiyaların yaradılması, idxal vä ixracı, istismarı vä b. mäsälälär yüksäk tähsil säviyyäsi täläb edir. Ölkänini sänayeläşdirilmäsi vä tähsil sisteminin inkişaf etdirilmäsi paralel aparılmalıdır. Bu zaman tähsil sistemi säviyyäsininin ölkänin digär sosial institutlarının inkişaf säviyyäsindän bir addım iräli olmasına çalışmaq lazımdır. Ümumiyyätlä, här hansı bir ölkänin sosial institutlarının gäläcäk inkişafı elm - tähsil - istehsal üçlüyü arasında älaqä zäncirlärinin möhkämliyi vä elastikliyindän çox asılıdır. Keçmiş SSRİ-nin tänäzzülünün äsas säbäblärindän biri kimi bu üçlük arasındakı älaqä zäncirinin zäif olması vä böhranlı anlarda qırılması ilä izah etmäk olar.

Azärbaycan dünyada öz karbohidrogen yataqları ilä mäşhur olmaqla yanaşı, uzun illär neftçıxarma vä neft emalı sänayesi sahäsindä äldä etdiyi elmi-texnoloji nailiyyätlärlä tanınırdı. Keçmiş SSRİ-nin neft - maşınqayırma vä neft emalı sänayesinin äsas müässisäläri Azärbaycanda yerläşmişdi, Azärbaycan Neft vä Kimya İnstitutu (indiki Neft Akademiyası) dünyanın bu sahädä än aparıcı elm-tähsil ocaqlarından biri idi. Yuxarıda qeyd etdiyimiz elm - tähsil - istehsal üçlüyü arasındakı älaqälärin getdikcä zäiflämäsi näticäsindä Azärbaycan 80-ci illärdän başlayaraq neft kimi strateji sahädä elmi-pedoqoji-texnoloji üstünlüyünü itirmäyä başladı. Azärbaycan müstäqillik äldä edändän sonra karbohidrogen yataqlarımızın istismarı üçün lazım olan zäruri neft avadanlıqlarının olmaması vä ya keyfiyyätinin aşağı olması säbäbindän bu yeni avadanlıqları xaricdän baha qiymätä almağa mäcbu olduq. Bundan başqa bu avadanlıqları quraşdırmaq, istismar etmäk üçün lazım olan yüksäk säviyyäli mütäxässisläri xarici ölkälärdän dävät etdik. “Dünyanın neft akademiyası”nın(2) bugünkü väziyyäti yalnız täässüf hissi doğurur...

İnkişaf etmiş ölkälärdä tähsil sahäsindä äsas problem tälim vä tärbiyänin keyfiyyät däräcäsinin yüksäldilmäsi olduğu halda, üçüncü dünya ölkälärinin bir çoxunda kütlävi savadsızlığın aradan qaldırılması olmuşdur.

İnkişaf etmiş ölkälärdä sosial institutların gäläcäk inkişafının bir başa keyfiyyätli tähsillä bağlı olması elan edilir. Mäsälän, Yaponiya hökumätinin illik hesabatlarının birindä deyilir: “...Yaponiya öz yeni texnologiyalarının inkişafını tähsilin daha yüksäk säviyyäsindä vä ölkänin yeganä särväti olan yapon xalqının intellektual säviyyäsinin artmasında görür. Bütün bunlar yapon iqtisadiyyatının mövcudiyyätinin vä inkişafının äsasıdır”.

Tähsilin keyfiyyätinin yüksäldilmäsi ilä bağlı problemlärinin hälli müxtälif beynälxalq täşkilatlar täräfindän dä täläb olunur. NATO-nun müäyyän qurumları son illär ümumtähsil, peşä vä ali ixtisas mäktäblärinin hazırladığı şagird vä täläbälärin tähsil säviyyälärinin qaldırılması ilä älaqädar aparılan bir çox tähsil proqram vä layihälärini maliyyäläşdirir. Bu zaman bu härbi-siyasi birliyä daxil olan ölkälärdä tähsilin beynälmiläl xarakter daşımasını, standart proqramların hazırlanmasını, tähsilin säviyyäsinin yüksäldilmäsini äsas väzifä kimi qoyurlar. Hälä 60-cı illärin sonunda bu meyli hiss edän fransız pedaqoqu A.Veksler yazır: “Härbi xarakter daşıyan täşkilatın tähsil problemlärinä maraqlarını belä izah etmäk olar ki, ümumtähsil mäktäblärini bitirmiş härbi çağırışçı gänclärin säviyyälärinin aşağı olması yeni härbi texnikadan sämäräli istifadä etmäyä mane olur”. Tähsilin här iki qolunun (tälim vä tärbiyä) keyfiyyät göstäricilärinin qaldırılması ilä bağlı YUNESKO, YUNİSEF vä digär bu kimi beynälxalq täşkilatlar müxtälif tädbirlär proqraqramları hazırlayır vä maliyyäläşdirir.

Üçüncü dünya ölkälärinin bir çoxunda sosial institutların zäif inkişafı tähsil säviyyäsinin aşağı düşmäsinä säbäb olmuşdur. Bu ölkälärdä yüksäk ixtisaslı mütäxässislärin yarıdan çoxunu xaricilär täşkil edir(3). Ämäkläri ucuz qiymätländirilän yüksäk ixtisaslı yerli mütäxässislärin yerinä xarici ölkälärdän dävät olunmuş “bahalı” mütäxässislärä üstünlük verilir(4). Bunun äsas säbäbini biz tähsilin keyfiyyät däräcäsinin aşağı olmasında görürük.

Tähsilin säviyyäsinin artırılması tämayülü “elitar” tähsilin “kütlävi” tähsilä çevrilmäsini vä gänclärin böyük bir hissäsinin ali tähsil almasını täläb edir. Bu isä öz növbäsindä başqa problemlär törädir. Çünki tähsilin kämiyyät ölçüläri (tähsil müässisälärinin, pedaqoq vä täläbälärin sayı vä s.) tähsilin inkişaf säviyyäsinin göstäricisi ola bilmäz. Tähsil müddätinin uzadılması, pedaqoq vä täläbälärin sayının artırılması sonsuz olaraq davam edä bilmäz. Halhazırda inkişaf etmiş ölkälärindä tähsil sistemi “doymuş mählul”a bänzäyir. Tähsilin sisteminin ekstensiv yolla inkişaf etdirilmäsi qarşıya daha böyük problemlär çıxarır. Belä ki, tähsil sisteminin ekstensiv inkişafı bir çox hallarda tähsilin keyfiyyätinin aşağı düşmäsinä säbäb olub. Bunun üçün inkişaf etmiş ölkälärdä “funksional savadsızlar”ın sayının artmasını göstärä bilärik. Belä ki, bu “funksional savadsızlar”ın demäk olar ki, hamısı 8-9 illik icbari tähsil almışlar. Lakin inkişaf etmiş ölkälärdä tähsil säviyyäsinin aşağı düşmäsi tämayülü hiss olunan kimi ölkänin bütün sosial institutları “häyäcan täbili” çalır(6).