Azärbaycanda tähsilin väziyyätini araþdýran müstäqil Web sähifä

28.10.01 21:29:23

2795

Giriþ  Ýslahat  Azärbaycan   Dünya  Texnologiya  Mäqalälär  Müraciätlär  Bizä yazýn  Referatlar  

1.1. Tähsilin keyfiyyäti

Dünyadaký tähsil vä onun problemläri bütün ölkälär üçün eyni deyil. Belä ki, YUNESKO tähsili ölkälärin sänayeläþdirilmä säviyyäsinä görä 3 kateqoriyaya ayýrýr:

  • sänayeläþdirilmämiþ ölkälärin tähsil sistemi;
  • sänayeläþdirilän ölkälärin tähsil sistemi;
  • sänayeläþdirilmäsi qurtarmýþ ölkälärin tähsil sistemi.

Bu cür bölgünü täbii qäbul etmäk olar, çünki mähz yüksäk texnologiyalarýn yaradýlmasý, idxal vä ixracý, istismarý vä b. mäsälälär yüksäk tähsil säviyyäsi täläb edir. Ölkänini sänayeläþdirilmäsi vä tähsil sisteminin inkiþaf etdirilmäsi paralel aparýlmalýdýr. Bu zaman tähsil sistemi säviyyäsininin ölkänin digär sosial institutlarýnýn inkiþaf säviyyäsindän bir addým iräli olmasýna çalýþmaq lazýmdýr. Ümumiyyätlä, här hansý bir ölkänin sosial institutlarýnýn gäläcäk inkiþafý elm - tähsil - istehsal üçlüyü arasýnda älaqä zäncirlärinin möhkämliyi vä elastikliyindän çox asýlýdýr. Keçmiþ SSRÝ-nin tänäzzülünün äsas säbäblärindän biri kimi bu üçlük arasýndaký älaqä zäncirinin zäif olmasý vä böhranlý anlarda qýrýlmasý ilä izah etmäk olar.

Azärbaycan dünyada öz karbohidrogen yataqlarý ilä mäþhur olmaqla yanaþý, uzun illär neftçýxarma vä neft emalý sänayesi sahäsindä äldä etdiyi elmi-texnoloji nailiyyätlärlä tanýnýrdý. Keçmiþ SSRÝ-nin neft - maþýnqayýrma vä neft emalý sänayesinin äsas müässisäläri Azärbaycanda yerläþmiþdi, Azärbaycan Neft vä Kimya Ýnstitutu (indiki Neft Akademiyasý) dünyanýn bu sahädä än aparýcý elm-tähsil ocaqlarýndan biri idi. Yuxarýda qeyd etdiyimiz elm - tähsil - istehsal üçlüyü arasýndaký älaqälärin getdikcä zäiflämäsi näticäsindä Azärbaycan 80-ci illärdän baþlayaraq neft kimi strateji sahädä elmi-pedoqoji-texnoloji üstünlüyünü itirmäyä baþladý. Azärbaycan müstäqillik äldä edändän sonra karbohidrogen yataqlarýmýzýn istismarý üçün lazým olan zäruri neft avadanlýqlarýnýn olmamasý vä ya keyfiyyätinin aþaðý olmasý säbäbindän bu yeni avadanlýqlarý xaricdän baha qiymätä almaða mäcbu olduq. Bundan baþqa bu avadanlýqlarý quraþdýrmaq, istismar etmäk üçün lazým olan yüksäk säviyyäli mütäxässisläri xarici ölkälärdän dävät etdik. “Dünyanýn neft akademiyasý”nýn(2) bugünkü väziyyäti yalnýz täässüf hissi doðurur...

Ýnkiþaf etmiþ ölkälärdä tähsil sahäsindä äsas problem tälim vä tärbiyänin keyfiyyät däräcäsinin yüksäldilmäsi olduðu halda, üçüncü dünya ölkälärinin bir çoxunda kütlävi savadsýzlýðýn aradan qaldýrýlmasý olmuþdur.

Ýnkiþaf etmiþ ölkälärdä sosial institutlarýn gäläcäk inkiþafýnýn bir baþa keyfiyyätli tähsillä baðlý olmasý elan edilir. Mäsälän, Yaponiya hökumätinin illik hesabatlarýnýn birindä deyilir: “...Yaponiya öz yeni texnologiyalarýnýn inkiþafýný tähsilin daha yüksäk säviyyäsindä vä ölkänin yeganä särväti olan yapon xalqýnýn intellektual säviyyäsinin artmasýnda görür. Bütün bunlar yapon iqtisadiyyatýnýn mövcudiyyätinin vä inkiþafýnýn äsasýdýr”.

Tähsilin keyfiyyätinin yüksäldilmäsi ilä baðlý problemlärinin hälli müxtälif beynälxalq täþkilatlar täräfindän dä täläb olunur. NATO-nun müäyyän qurumlarý son illär ümumtähsil, peþä vä ali ixtisas mäktäblärinin hazýrladýðý þagird vä täläbälärin tähsil säviyyälärinin qaldýrýlmasý ilä älaqädar aparýlan bir çox tähsil proqram vä layihälärini maliyyäläþdirir. Bu zaman bu härbi-siyasi birliyä daxil olan ölkälärdä tähsilin beynälmiläl xarakter daþýmasýný, standart proqramlarýn hazýrlanmasýný, tähsilin säviyyäsinin yüksäldilmäsini äsas väzifä kimi qoyurlar. Hälä 60-cý illärin sonunda bu meyli hiss edän fransýz pedaqoqu A.Veksler yazýr: “Härbi xarakter daþýyan täþkilatýn tähsil problemlärinä maraqlarýný belä izah etmäk olar ki, ümumtähsil mäktäblärini bitirmiþ härbi çaðýrýþçý gänclärin säviyyälärinin aþaðý olmasý yeni härbi texnikadan sämäräli istifadä etmäyä mane olur”. Tähsilin här iki qolunun (tälim vä tärbiyä) keyfiyyät göstäricilärinin qaldýrýlmasý ilä baðlý YUNESKO, YUNÝSEF vä digär bu kimi beynälxalq täþkilatlar müxtälif tädbirlär proqraqramlarý hazýrlayýr vä maliyyäläþdirir.

Üçüncü dünya ölkälärinin bir çoxunda sosial institutlarýn zäif inkiþafý tähsil säviyyäsinin aþaðý düþmäsinä säbäb olmuþdur. Bu ölkälärdä yüksäk ixtisaslý mütäxässislärin yarýdan çoxunu xaricilär täþkil edir(3). Ämäkläri ucuz qiymätländirilän yüksäk ixtisaslý yerli mütäxässislärin yerinä xarici ölkälärdän dävät olunmuþ “bahalý” mütäxässislärä üstünlük verilir(4). Bunun äsas säbäbini biz tähsilin keyfiyyät däräcäsinin aþaðý olmasýnda görürük.

“Ýntellektual” peþälärin sayý durmadan artmaqdadýr vä kütlävi xarakter daþýyýr. Mäsälän, vaxtilä kompüter operatoru peþäsi yalnýz mähdud sayda mütäxässislär täräfindän äldä olunduðu halda, indi här bir ali tähsilli mütäxässisin kompüter “operator peþäsi”nä yiyälänmäsi zäruridir(5). Ýstehsalýn yeni sahälärindä fählälärin tähsil säviyyäsinin texniki-mühändis heyätinin säviyyäsinä yaxýnlaþmasý täläb olunur. Bu isä öz növbäsindä:

  • icbari tähsilin minimal säviyyäsinin artýrýlmasýný;
  • sämäräli tälim-tärbiyä proqram vä metodlarýnýn hazýrlanmasýný;
  • pedaqoji kadrlarýn hazýrlýq säviyyäsinin yeni täläblär äsasýnda qurulmasýný, mövcud kadrlarýn ixtisasýnýn vaxtaþýrý artýrýlmasýný;
  • mäktäbin (mäktäbäqädär, ibtidai, natamam orta, peþä, ali peþä) maddi-texniki bazasýnýn vä normal fäaliyyäti üçün zäruri iqtisadi mexanizmlärin yaradýlmasýný vä bununla baðlý normativ-hüquqi sänädlärin hazýrlanmasýný vä s. täläb edir.

Tähsilin säviyyäsinin artýrýlmasý tämayülü “elitar” tähsilin “kütlävi” tähsilä çevrilmäsini vä gänclärin böyük bir hissäsinin ali tähsil almasýný täläb edir. Bu isä öz növbäsindä baþqa problemlär törädir. Çünki tähsilin kämiyyät ölçüläri (tähsil müässisälärinin, pedaqoq vä täläbälärin sayý vä s.) tähsilin inkiþaf säviyyäsinin göstäricisi ola bilmäz. Tähsil müddätinin uzadýlmasý, pedaqoq vä täläbälärin sayýnýn artýrýlmasý sonsuz olaraq davam edä bilmäz. Halhazýrda inkiþaf etmiþ ölkälärindä tähsil sistemi “doymuþ mählul”a bänzäyir. Tähsilin sisteminin ekstensiv yolla inkiþaf etdirilmäsi qarþýya daha böyük problemlär çýxarýr. Belä ki, tähsil sisteminin ekstensiv inkiþafý bir çox hallarda tähsilin keyfiyyätinin aþaðý düþmäsinä säbäb olub. Bunun üçün inkiþaf etmiþ ölkälärdä “funksional savadsýzlar”ýn sayýnýn artmasýný göstärä bilärik. Belä ki, bu “funksional savadsýzlar”ýn demäk olar ki, hamýsý 8-9 illik icbari tähsil almýþlar. Lakin inkiþaf etmiþ ölkälärdä tähsil säviyyäsinin aþaðý düþmäsi tämayülü hiss olunan kimi ölkänin bütün sosial institutlarý “häyäcan täbili” çalýr(6).

Funksional savadsýzlýq bütün inkiþaf etmiþ ölkälärin tähsilindä än böyük problemlärdän biridir. Aydýndýr ki, Azärbaycanda da tam savadsýz vä funksional savadsýzlarýn miqdarý kifayät qädär çoxdur vä artmaqda davam edir. Bunlarýn miqdarýný müäyyän etmäk üçün müäyyän sorðularýn aparýlmasýna ehtiyac var.


(1) Tähsilin texnokratik inkiþafý täräfdarlarýnýn fikrincä, elm vä texnikanýn inkiþafý istehsal sahäsindä yeni texnologiyalarýn yaranmasýna säbäb olmaqla yanaþý, dövrün täläblärinä cavab verän yeni insanýn formalaþdýrýlmasýnda än äsas rol oynayýr.

(2) Uzun illär neft vä neftlä baðlý sahälärdä aparýcý elmi-pedaqoji kadrlara malik olan Azärbaycana verilän ad.

(3) Nigeriyada 60%, Sudanda 70%, Zambiyada 80%.

(4) Bu meyl Azärbaycanda da özünü göstärir.

(5) - Färdi kompüterlärin ämlä gälmäsi vä insan fäaliyyätinin bütün sahälärinä sirayät etmäsi näticäsindä bir çox “elitar” kompüter peþäläri kütlävi xarakter daþýmaða baþladý.

(6) YUNESKO-nun 1978-ci ildä tähsil sahäsindä statistikanýn standartlaþdýrýlmasý mövzusunda müäyyän etdiyi normativ aktda savadlý dedikdä “... öz gündälik häyatý haqqýnda sadä mätni yazýb-oxumaðý bacaran, yazdýðýný vä oxuduðunu anlayan...” baþa düþülür. Bu xüsusiyyätlärä tam malik olmayanlar savadsýz, qismän malik olanlara funksional savadsýz deyilir.
YUNESKO-nun bu normativ aktý KÝV vasitäsilä yayýlandan sonra ABÞ-ýn mäþhur qäzetlärindän biri olan “Krisçen Sayens Monitor” bir neçä ay sonra bu meyarlar äsasýnda ölkädä 23 milyon “funksional savadsýz”ýn olmasýný elan etdi.